LIIBANON 2011.\u00a0<\/em>Olin kolinud Liibanoni \u00f5ppima p\u00e4rast seda, kui Iisrael keelas mul uuesti Palestiinasse sisenemise. \u00dcks s\u00f5ber, kellega olin kavatsenud korterit jagada, j\u00f5udis kohale m\u00f5ni n\u00e4dal enne mind. Kuulnud \u00fc\u00fcrile antavast korterist Achrafiehis, l\u00e4ks ta seda vaatama. Jutuajamine, nagu ta mulle hiljem r\u00e4\u00e4kis, oli igati armas: suruti k\u00e4si, siis pakkus korteriperemees talle teed ja maiustusi ning tahtis kuulda k\u00f5ike mu s\u00f5bra katoliiklikust perekonnast, kes elab Hispaanias. Siis k\u00fcsis ta tema potentsiaalse toakaaslase kohta; s\u00f5na \u201epalestiinlane\u201c m\u00f5jus nii, nagu oleks toale pandud peale kuri loits. Peremees pesi tseremoniaalselt pleegitusainega k\u00e4si, enne kui mu s\u00f5bra edasise jututa korterist v\u00e4lja viskas.<\/p>\n Noil esimestel kuudel esines Hassan Nasrallah ikka m\u00f5nest t\u00e4psemalt teadustamata kohast televiisoris, \u00fclistades k\u00f5ikjal araabia linnades puhkevaid proteste, v\u00f5idur\u00f5\u00f5mutsedes vaimustunult t\u00fcranne kukutava raevu palangu \u00fcle, mis oli end liiga kaua oodata lasknud. See tundus avavat v\u00f5imaluse, ja k\u00f5ikjal Liibanonis haarasid palestiinlased, ergastunud tundest, et muutus on v\u00f5imalik, sellest \u00f5hinal kinni \u2013 korraldada kavatseti naasmismarss, mille k\u00e4igus me tungiks piirile, v\u00f5ib-olla isegi t\u00f5staks jala omaenese maale. Algas korraldust\u00f6\u00f6, inimesed otsisid \u00fcksteisega kontakti, vanad v\u00f5rgustikud \u00e4ratati uuesti ellu, olemasolevad h\u00e4\u00e4lestati \u00fcmber vastavalt uuele prioriteedile. Nasrallah\u2019\u00a0de facto<\/em>\u00a0v\u00f5im L\u00f5una-Liibanonis v\u00f5ttis idee h\u00e4sti vastu; isegi neid toetav re\u017eiim Damaskuses n\u00e4gi seda kui v\u00f5imalust t\u00f5estada oma v\u00e4idetavat toetust Palestiina vabastamisele.<\/p>\n K\u00f5igest m\u00f5ni aasta enne seda, kui ma Liibanoni j\u00f5udsin, ei lubatud Nahr al-Baredi laagri elanikke ikka veel isegi mitte tagasi nende laagrisse. See laager, mis asus k\u00f5ige kaugemal p\u00f5hjas, oli j\u00e4\u00e4nud puutumata, kui Iisrael 1982. aastal sisse tungis, aga tehti maatasa hiljem, 2007. aastal, Liibanoni armee poolt, kui m\u00f5nik\u00fcmmend relvastatud islamisti endale sinna baasi rajas. Kui ma esimest korda n\u00e4gin \u00f5hufotot Nahr al-Baredist p\u00e4rast seda, kui need \u201eterroristid\u201c olid sealt v\u00e4lja aetud, tundus mulle, et vaatan pilti \u00fclekuhjatud tuhatoosist, kust konid on v\u00e4lja korjatud. Liibanoni armeed \u00fclistavad hiiglaslikud kuulutustahvlid, mis olid pandud \u00fcles laagri maatasa tegemise ajal, seisid endiselt k\u00f5ikjal, kuhu pilk eksis, inetades maastikku iga suurema maantee \u00e4\u00e4res \u00fcle kogu riigi.<\/p>\n Bethlehem wall graffiti 2018. Image: Jj M \u1e24tp \/ source: Wikimedia Commons<\/p>\n<\/div>\n Nagu palju muudki, millest me m\u00f5tleme kui teest vabanemise poole, nii on ka m\u00f5te, nagu v\u00f5iks araabia maailm meie vabastamiseks kuidagi \u00fchineda, j\u00e4\u00e4nuk varasemast ajastust \u2013 ajast enne seda, kui enamik meist, kes me praegu elame, oma esimesed sammud tegime \u2013 n\u00fc\u00fcdseks romantiseeritud \u201erevolutsiooniaastatest\u201c. Araabia maailm pidi \u00fchinema, meie k\u00f5ik pidime relvile t\u00f5usma, kolonisaatorid puruks l\u00f6\u00f6ma, taastama oma kaotatud paradiisi t\u00e4is klannide- ja patriarhidevahelisi v\u00f5imuv\u00f5itlusi ning\u00a0dabke<\/em>\u2019t tantsides oma oliive \u00f5lipresside juurde tassima, hiljem aga\u00a0dal\u2019ona<\/em>\u2019t lauldes \u00f5li endale juustesse h\u00f5\u00f5ruma ja eelroaks\u00a0khubbeizeh<\/em>\u2019d n\u00e4ksima, et siis p\u00f5hiroa\u00a0msakhan<\/em>\u2019i kallale langeda, magustoiduks\u00a0knafeh<\/em>.<\/p>\n Aasta p\u00e4rast minu s\u00fcndimist tungis Iisrael Liibanoni sisse. Nende kaheksak\u00fcmne p\u00e4eva v\u00e4ltel, mis palestiina ja liibanoni v\u00f5itlejad suutsid invasiooni t\u00f5rjuda, esines suur palestiinlaste toetaja Muammar Gaddafi peaaegu igap\u00e4evaselt raadiosaadetes s\u00f5numiga, mis \u00fctles umbes, et \u201eme v\u00f5itleme viimse palestiinlaseni\u201c. Kaks aastak\u00fcmmet enne seda oli teine suur Palestiinat toetav re\u017eiim Damaskuses otsustanud nimetada oma poliitvangide hoidmiseks m\u00f5eldud t\u00fcrmi \u201ePalestiina Haruks\u201c. Seda nime kandis see p\u00e4ris Assadi perekonna valitsusaja l\u00f5puni, t\u00f6\u00f6\u00fclesandeks piinata ja lasta kaduma j\u00e4\u00e4da iga\u00fchel, keda kahtlustati autoritarismisse kriitiliselt suhtuvat. Kaks aastat p\u00e4rast araabia \u00fclest\u00f5usude algust t\u00f5i Saudi filmitegija Haifaa al-Mansour v\u00e4lja oma v\u00f5rratu filmi \u201eWadjda\u201c, kus peategelane, noor Riyadhi t\u00fcdruk, p\u00fc\u00fcab v\u00f5ita Koraani-lugemise v\u00f5istlust, et auhinnaraha eest endale jalgratas osta. Filmi haripunktis v\u00f5idab Wadjda v\u00f5istluse \u2013 ainult selleks, et n\u00e4ha oma auhinda konfiskeeritavat jalgrattast v\u00e4\u00e4rikama \u00fcrituse nimel: \u201ePalestiina.\u201c<\/p>\n Tunded, mida Palestiina araabia maailmas \u00e4ratab, kujutavad endast groteskset segu halemeelsest heategevus\u00fcritusest, mis on juba palunud ja v\u00f5tnud liiga palju ning on sisuliselt saanud p\u00f5hjuseks, miks teised ei saa oma vabadust k\u00e4tte v\u00f5ita.<\/p>\n Palestiinlasi saab liigitada mitut moodi. Nad ise \u00fcldiselt tahavad teada, kust sinu isa isa isa (ja nii edasi) p\u00e4rit on \u2013 informatsiooni, mille me tihti saame k\u00e4tte perekonnanimest; see on hea peo\u00f5htunali, mis harva j\u00e4tab muljet avaldamata. On veel \u00fcks levinum s\u00fcsteem, mille on \u00e4ra tabanud \u00fcha enamad mittepalestiinlased: \u201948-palestiinlased on need, kellel \u00f5nnestus kuidagi j\u00e4\u00e4da sellesse Palestiina ossa, mille sionistid 1948. aastal Iisraeli nime all endale n\u00f5utasid ja millest me tavaliselt r\u00e4\u00e4gime kui \u201eSise-Palestiinast\u201c; nad said Iisraeli kodakondsuse ja on pidanud enam kui 70 aastat oma identiteedi kustutamise vastu v\u00f5itlema, heideldes samal ajal ka teiste araablaste umbusuga, kes suhtuvad neisse kahtlustavalt, kuna nad v\u00fcrtsitavad oma\u00a0shemenet<\/em>\u2019i\u00a0ja k\u00f5ike muud ohtrate heebreakeelsete s\u00f5nadega. \u201967-palestiinlased on need, kes elavad L\u00e4\u00e4nekaldal ja Gaza maaribal, seistes silmitsi otsese s\u00f5jalise okupatsiooniga. 90ndate alguses s\u00f5lmitud Oslo kokkulepetega n\u00f5ustus PVO juht Yassir Arafat saama Iisraeli esimeseks kaitseliiniks, moodustades Palestiina Omavalitsuse nimelise mitteriigi. Selle poolfiktiivse rajatise t\u00e4htsaim t\u00f6\u00f6 pole suurt muud kui Iisraeli eest ise palestiinlasi ohjes hoida, ajades samal ajal taga v\u00f5imatut riiklust \u2013 m\u00e4danevat porgandit pika, v\u00e4ga ogalise kepi otsas.<\/p>\n Enamik meist on aga pagulased ja ei saa enda kohta kasutada aastasilte nagu \u201948 v\u00f5i \u201967 \u2013 ehkki need olid need aastad, mil enamik meie perekondi v\u00e4lja aeti v\u00f5i nad, nagu minu isa, viibisid maalt v\u00e4ljas ja ei saanud enam luba tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Meist k\u00f5neldes kasutatakse selle maa nime, kuhu me l\u00f5puks v\u00e4lja j\u00f5udsime, iga\u00fcks oma isikliku pagasiga. \u201eLiibanoni palestiinlane\u201c t\u00e4hendab, et sind on t\u00f5en\u00e4oliselt kogu su elu koheldud kui julgeolekuriski, sul pole lubatud enamikul elualadel t\u00f6\u00f6tada ja sind s\u00fc\u00fcdistatakse lakkamatult k\u00f5iges, mis iganes riigis juhtub viltu minema, ehkki aastate v\u00e4ltel on oma osa sellest patuoina-koormast kanda saanud ka s\u00fc\u00fcrlased. \u201eJordaania palestiinlane\u201c t\u00e4hendab, et sa oled pidanud igasuguse palestiinluse enda teada hoidma ja hoolikalt v\u00e4ltima selle edasiandmist oma lastele, et sinu staatus enamusena, keda koheldakse kui t\u00e4namatut v\u00e4hemust, \u00f5igele inimesele vastukarva ei oleks. \u201eS\u00fc\u00fcria palestiinlane\u201c nagu ka \u201eIraagi palestiinlane\u201c t\u00e4hendas tavaliselt \u201e\u00f5nneseent\u201c, sest \u00fcldiselt pidid sa tulema toime samasuguse vaesuse ja autoritaarsusega, mille all elasid k\u00f5ik teised s\u00fc\u00fcrlased ja iraaklased (ja enamik araablasi), aga selles oli v\u00e4hemalt raasuke \u00f5iglust. See olukord muutus p\u00e4rast 2011. (Iraagis 2003.) aastat, kui S\u00fc\u00fcria re\u017eiim (Iraagis paramilitaaria) hakkas pagulaslaagreid maatasa tegema, ja kui s\u00fc\u00fcria p\u00f5genikel lubati riigist lahkuda, siis need, kes olid m\u00e4rgistatud palestiinlastena, l\u00f5petasid \u00fcmberasustatud isikute laagrites, mis olid laiali pillatud k\u00f5rbepiiride vahel asuvaisse mitte-kohtadesse.<\/p>\n Siis olid veel \u201eLiib\u00fca palestiinlased\u201c. Oma tulises toetuses Palestiina vabastamisele oli suur revolutsiooniline juht Muammar Gaddafi nii p\u00f5lglikult Oslo petulepingute vastu, et otsustas tegutseda kindlak\u00e4eliselt. \u201eOhoo, nii et sa arvad, et nad pakkusid sulle oma riiki?\u201c k\u00fcsis ta Arafatilt. \u201eNoh, kui nii, siis ma lihtsalt saadan k\u00f5ik oma palestiinlased sulle sinu vabastatud Palestiinasse.\u201c Seej\u00e4rel kihutas suur vabastaja k\u00f5ik palestiinlased Liib\u00fcast v\u00e4lja, ja et neid mitte kuhugi sisse muidugi ei lubatud, j\u00e4id nad l\u00f5puks l\u00f5ksu laevadele keset Vahemerd ja Liib\u00fca-Egiptuse k\u00f5rbepiirile.<\/p>\n Mu enda palestiinlasteliigitus k\u00e4ib r\u00e4nnukaarte kaudu, nagu ma neid nimetan. On palestiinlasi, kes elavad p\u00f5him\u00f5tteliselt samas kohas, kus nad s\u00fcndisid, v\u00f5i selle l\u00e4heduses; ja siis on palestiinlasi, kes on teinud l\u00e4bi r\u00e4nnukaare. On 19.\/20. sajandi vahetuse r\u00e4nnukaar \u2013 palestiinlased, kes r\u00e4ndasid Ameerikatesse enne Iisraeli aega ja elavad n\u00fc\u00fcd h\u00e4sti juurdunud, omaenda kirikute ja jalgpallimeeskondadega kogukondades niisugustes kohtades nagu T\u0161iili (kus elab rohkem palestiinlasi kui S\u00fc\u00fcrias, Liibanonis ja Iraagis kokku, ja seda enne massilisi v\u00e4ljasaatmisi). See osa meie rahvast on t\u00f5en\u00e4olisemalt ka j\u00f5ukas ning toetab tihti t\u00fcranne nagu Menem, Pinochet ja Trump, ehkki nende seast on tulnud ka m\u00f5ningaid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid opositsioonitegelasi (Gabriel Garc\u00eda M\u00e1rqueze \u201eSalaja T\u0161iilis\u201c on lugu Miguel Litt\u00ednist, kes teatab, et tema perekond p\u00e4rineb \u201eBeit Sagurist\u201c otse Petlemma k\u00fclje all). Siis on PVO r\u00e4nnukaar. Need on need kaasmaalased, kes h\u00fcppasid PVO rongile Jordaanias enne v\u00f5i Liibanonis varsti p\u00e4rast 1971. aastat. P\u00e4rast Iisraeli 1982. aasta sissetungi Liibanoni l\u00f5petasid paljud neist PVO b\u00fcrokraatidena 80ndate Magribis v\u00f5i siis leidsid end oma pea \u00e4ratoitmise nimel pingutamast kusagil P\u00f5hja-Euroopa linnades, n\u00e4iteks Malm\u00f6s v\u00f5i Berliinis. Siia alla arvan ma ka need tuhanded palestiinlased, kes saadeti stipendiumi toel N\u00f5ukogude blokki \u00f5ppima, abiellusid seal kellegi umbes Svetlana-nimelisega ja j\u00e4id sinna paigale, ehkki v\u00f5iks ju juuksekarva l\u00f5hki ajada ja neile nende enda kategooria teha.<\/p>\n Minu enda r\u00e4nnukaar on samuti suur \u2013 selle nimi on \u201eMehed P\u00e4ikese All\u201c. Kui P\u00e4rsia lahes nafta hakkas t\u00f6\u00f6kohti andma, suundus sinna parvede kaupa palestiinlasi, ja ehkki peaaegu \u00fckski ei saanud mingit kodakondsust, tohtisid nad seal legaalselt t\u00f6\u00f6tada ja oma peredele raha saata, senikaua kui nad ei \u00fcritanud v\u00f5tta ette midagi arutut nagu ameti\u00fchingu moodustamine. Kui \u00fclempealik Arafat otsustas 1991. aasta Kuveidi s\u00f5jas Saddam Husseini toetada, sunniti sajad tuhanded neist lahkuma. Me l\u00e4ksime kuhugi nagu Iraaki ja Jordaaniasse, lootes hiljem sealt edasi Euroopasse ja Kilpkonnasaarele (\u201eP\u00f5hja-Ameerikasse\u201c) liikuda. Minu perekonnal \u00f5nnestus l\u00f5puks maanduda Kanadasse. Kodakondsuse saamisele kulus umbes seitse aastat, aga kohe, kui see saadud oli, viskasin ma k\u00f5ik k\u00e4est ja s\u00f5itsin Palestiinasse, et tutvuda oma t\u00e4dide ja n\u00f5budega.<\/p>\n Need palestiinlased, kellel on \u201ehead\u201c passid Euroopa riikidest v\u00f5i nende valgetest asunduskolooniatest, \u00fclistavad tihti passide antud v\u00f5imalust k\u00fclastada oma kodumaad. Ent selles oma omajagu kibedust, kui teie paletile kuulub ka t\u00e4helepanuv\u00f5ime. Ainult t\u00e4nu sellele, et minust oli saanud teise genotsidaalse asunduskolonialismi projekti liige, mis laastab p\u00f5lisameeriklaste esivanemate maid, v\u00f5isin ma p\u00e4\u00e4seda \u00fcle piiri omaenda esivanemate kodumaale. Ja ainult t\u00e4nu sellele, et ma p\u00e4\u00e4sesin \u00fcle selle piiri, v\u00f5isin n\u00e4ha oma silmaga, kuidas sedalaadi laastamist\u00f6\u00f6 v\u00e4lja n\u00e4eb, nii et n\u00fc\u00fcd n\u00e4en ma seda teise pilguga ka iga kord siis, kui p\u00f6\u00f6rdun tagasi Kilpkonnasaarele. Asunduskolonialistlikud re\u017eiimid (ja nende imperiaalsed \u201eemamaad\u201c) paistavad k\u00f5ik olevat parimad s\u00f5brad, kirjeldades oma sidemeid \u201eerisuhetena\u201c. P\u00f5lisrahvad mitte nii v\u00e4ga. Paljud palestiinlased, kellega ma olen vestelnud, r\u00e4\u00e4givad ikka \u201epunanahkadest\u201c v\u00f5i \u201eindiaanlastest, kes k\u00e4ivad, suled peas\u201c minevikuvormis; ei taibata, et tegu on paljuski meie endi sarnaste elavate, hingavate, v\u00f5itlevate kogukondadega. \u00dcks p\u00f5lisameerika \u00f5petajate delegatsioon, mis saadeti Kanadast Iisraeli-reisile, tuli tagasi ja teatas, et heebrea keele taaselustamise ja \u00fchiskonna algusest peale uuesti \u00fcles ehitamisega olevat Iisrael heaks eeskujuks sellest, mida p\u00f5lisrahvadki v\u00f5ivad loota saavutada.<\/p>\n Kord modereerisin \u00fcht mu organisatoorse kollektiivi korraldatud vestlusringi. Esimeseks k\u00f5nelejaks oli \u00fcks\u00a0kanien\u2019keh\u00e1:ka<\/em>\u00a0(\u201emohoogi\u201c) vanem ja organisaator Kahnawakest,\u00a0kes r\u00e4\u00e4kis pikalt sellest, kuidas Kanada on tema kogukonda halastamatult laastanud. J\u00e4rgmiseks k\u00f5nelejaks oli kuulus araabia akadeemik, kelle blogi kujutas teda k\u00f5igi araabia asjade, eriti \u201earaablaste \u00fclima \u00fcrituse\u201c (aka<\/em>\u00a0Palestiina vabastamise) kuulsusrikkalt vihase kaitsjana. K\u00f6ssis, dressip\u00fcksid jalas, luges see alistamatu s\u00f5dalas\u00f5petlane seej\u00e4rel ette k\u00fcmme punkti, mille t\u00f5ttu \u201ePalestiina v\u00f5itlus on erandlik v\u00f5itlus\u201c. Iga\u00fcks neist ei-kusagi-mujal-maailmas stiilis v\u00e4idetest kehtib ka\u00a0kanien\u2019keh\u00e1:ka<\/em>\u00a0rahva kohta; igat viisi, kuidas t\u00e4pselt need selle kohta kehtivad, oli k\u00f5igest m\u00f5ni minut varem \u00fcksikasjalikult kirjeldanud naine, kes istus otse tema k\u00f5rval.<\/p>\n *<\/p>\n Mu Palestiinas viibimise ajal otsustas \u00fcks t\u00e4didest viia mu Gazasse. Ta polnud seal mituk\u00fcmmend aastat k\u00e4inud ja tahtis merd n\u00e4ha. Meie v\u00e4rvilised suveriided ja mu t\u00e4di katmata juuksed ajasid s\u00f5durid inimt\u00fchjas Erezi piiri\u00fcletuspunktis segadusse. \u201eYehudim?\u201c k\u00fcsisid nad. \u201eLo,\u201c vastasime meie. Oma l\u00e4\u00e4neriigi passi t\u00f5ttu pidin mina kasutama teist \u00fcletuskohta. Teisel pool v\u00f5ttis meid vastu tuttavlik pilt: pikk rodu taksojuhte, kes k\u00f5ik kibedasti s\u00f5idutasu vajavad, ja v\u00e4ike r\u00fcselus, kui tuli otsustada, kelle kord on j\u00e4rgmine reisija endale saada. \u00dcks juht tegi kogu pundile \u00e4ra, l\u00f5i oma autouksed lahti ja aitas meid sisse ning andis siis gaasi, et p\u00f5geneda teiste juhtide l\u00e4rmamise eest, kes kukkusid \u00e4gedasti vanduma kohe, kui me tema autosse maandusime.<\/p>\n Kuhu?<\/em><\/p>\n S\u00f5idutage meid lihtsalt ringi ja n\u00e4idake meile Gaza Cityt, mina olen siin esimest korda ja tema pole ka palju aastaid k\u00e4inud. Aga vaadake, et te meid kindlasti mere \u00e4\u00e4rde viite, ma tahan merd n\u00e4ha.<\/em><\/p>\n Saab tehtud.<\/em><\/p>\n Aastaid hiljem k\u00fcsisin ma \u00fchelt 14-aastaste noorte grupilt Ramallah\u2019s, kas keegi neist on merd n\u00e4inud. Pika vaikuse j\u00e4rel t\u00f5stis \u00fcks t\u00fcdruk k\u00e4e ja \u00fctles, et tema n\u00e4gi seda kunagi Birzeitis. Birzeit asub merest kaugel sisemaal, aga seal on \u00fcks Ramallah\u2019 piirkonna v\u00e4heseid avalikke ujumisbasseine.<\/p>\n Sellest Gaza Citys veedetud p\u00e4evast on mul kaks kristallselget m\u00e4lestust. \u00dcks: ma s\u00f6\u00f6n hummuse peal serveeritud paprikaviilu, mille me mere \u00e4\u00e4res tellisime, ja avastan, et see on tulikange t\u0161illi, nii et mu suu p\u00f5leb terve edasise p\u00e4eva. Me hakkame t\u00e4diga t\u00e4nini naerma, kui see meelde tuleb. Kaks: juht n\u00e4itab meile k\u00f5rgeid maju ja m\u00f5nikord terveid k\u00f5rgete majade kobaraid ning r\u00e4\u00e4gib, et iga\u00fcks neist kuulub m\u00f5nele Esimese intifada aegsele kollaborandile. \u00dchte teise j\u00e4rel, nagu oleks me palunud, et meile n\u00e4idataks merd, suurt mo\u0161eed Omar al-Mukhtari t\u00e4naval ning k\u00f5ike seda kinnisvara, millega Arafat k\u00fclvas \u00fcle need, kes oma kaasmaalasi iisraellastele reetsid, k\u00f5ige tipuks luksuslikud \u201eMadame<\/em>\u2019i \u0161aleed\u201c mere \u00e4\u00e4res (k\u00f5nealuseks\u00a0Madame<\/em>\u2019iks Arafati naine, kes vaid harva Pariisist v\u00e4lja s\u00f5idab).<\/p>\n P\u00e4rast k\u00f5ike seda te vist j\u00e4lestate k\u00fcll Arafati k\u00f5igest s\u00fcdamest.<\/em><\/p>\n Misasja? Ei, me armastame Arafati, ta on meile k\u00f5ik.<\/em><\/p>\n H\u00e4mmeldunult:\u00a0Kuidas siis nii<\/em>?!<\/em><\/p>\n Me kasvasime ju tema peal \u00fcles \u2013 tema pildi, temast pajatavate lugude\u2026 Arafat ongi Palestiina<\/em>.<\/p>\n LIIBANON 2011.<\/em>\u00a0Naasmismarsi organiseerimine oli iiveldamaajavalt viltu l\u00e4inud. Eri kildkondade vanamehed t\u00f5rjusid v\u00e4lja naised ja noored, kes olid seda algatust vedanud. Selle aja peale, kui me viimasele koordinatsioonikohtumisele j\u00f5udsime, oli muutus saanud n\u00e4htavaks ka koosolekusaali topograafias: k\u00f5ik\u00a0\u2018ammo<\/em>\u2019d ja\u00a0abu<\/em>\u2019d\u00a0istusid U-kujuliselt seatud laudade taga, mille lahtine ots avanes meie, \u00fclej\u00e4\u00e4nute poole, kes me istusime nagu etteastet vaatama tulnud publik.\u00a0Abu<\/em>\u2019d olid jaganud laiali ajakava, mille j\u00e4rgi p\u00e4ev piiril pidi kulgema: me pidime j\u00e4\u00e4ma k\u00fcnkatippu, n\u00e4oga okastraataia poole all orus, kus need, kes 1948. aastal v\u00e4lja aeti, olid \u00fcle piiri oma uude pagulasellu astunud; \u00fcks mees igast kildkonnast ja organisatsioonist peab k\u00f5ne sellest, kuidas Iisrael on halb ja v\u00f5itlus hea, siis l\u00e4heme tagasi bussidesse ja suundume \u2026\u00a0koju<\/em>. Juhtidele anti \u00fclesanne tagada, et nende kildkonna, laagri v\u00f5i piirkonna elanikud programmist kinni peavad.<\/p>\n Enne Liibanoni kolimist tundus mulle, et olen avastanud vabadusse p\u00e4\u00e4semise h\u00f5bekuuli. Kogu selle rahuraamistiku h\u00e4da oli selles, et see j\u00e4ttis v\u00e4lja need seitse palestiinlast k\u00fcmnest, kes on kas pagulased v\u00f5i Iisraeli kodanikud. Kui me mobiliseeruksime naasmiseks \u2013 \u00fcmberasustatute naasmiseks oma kodudesse, killustunud palestiinlusekeha naasmiseks endasse kui millessegi \u00fchtsesse, tagasip\u00f6\u00f6rdumiseks mingisuguse massilise ja inklusiivse aruandluskohustuse kehtestamise juurde iga\u00fchele, kes see ka poleks, kes v\u00e4idab meid esindavat \u2013, siis v\u00f5iks meil ehk olla v\u00e4ikegi v\u00f5imalus saavutada mingi t\u00e4henduslik vabadus. Ma p\u00fchendusin j\u00e4\u00e4gitult \u00fchenduse otsimisele teistega, kes tahtsid tagasip\u00f6\u00f6rdumise j\u00e4lle vabastusliikumise agendas esikohale panna, ja tavaliselt omandas see \u00fcksij\u00e4ri j\u00e4rgnevate konverentside pidamise kuju, kuhu me kogunesime k\u00f5ikjalt oma laialipillatud asupaikadest, et planeerida tegevusi, mida iga\u00fcks oma asukohamaal saaks korraldada. Mina olin alati noorim isik saalis. Enamik tundis \u00fcksteist \u00fche v\u00f5i teise revolutsioonilise liikumise p\u00e4evilt, tavaliselt\u00a0nom de guerre<\/em>\u2019i pidi: Abu see ja Abu teine. Ma ei suutnud uskuda, et viibin inimeste seltskonnas, kellest ma olen lugenud, kes m\u00e4letavad Ajluni metsi, Wehdati lahingut, ar-Rashidiyeh\u2019 kaitsekraave, Miyeh ou Miyeh\u2019d, Shaqifi ja Khaldah\u2019d, Jabaliyah\u2019, Balata, Qalandiah\u2019 ja Dheisheh\u2019 barrikaade. Et ma v\u00f5isin j\u00e4\u00e4da hilise tunnini \u00fcles, suitsetada punaseid Marlboroid ja r\u00fc\u00fcbata Black Labelit nende meeste \u2013 ikka ainult meeste \u2013 seltskonnas, kelle karedates h\u00e4\u00e4ltes kajasid m\u00e4lestused langenud kamraadidest ja barrikaadidest.<\/p>\n Enne Schengeni tsooniga \u00fchinemist oli K\u00fcpros \u00fcks v\u00e4heseid kohti, kuhu enamik palestiinlasi sai oma eri asukoha- ja pagulusmaadelt kokku tulla; sealsed keskmise taseme hotellid olid tavaline paik niisuguste kokkutulekute l\u00e4biviimiseks. \u00dchel s\u00e4herdusel \u00f6\u00f6l \u00fchel noist konverentsidest, \u00fche s\u00e4herduse hotelli r\u00f5dul leidsin ma end istumas hommikuni \u00fcleval kellegi Fatah\u2019 venna seltsis. Ta oli varastes viiek\u00fcmnendates aastates, nooruselt teine kohalviibija. Ta oli just teise pudeli Blacki lahti korkinud, tegevus, mis n\u00f5udis ka konikuhja kallamist \u00fclem\u00f5\u00f5dulisest tuhatoosist kilekotti, et me saaks puhtast platsist uuesti alustada. P\u00e4ike pidi peagi t\u00f5usma, aga meie vestluses oli tekkinud pikk vaikus \u00fche minu m\u00e4rkuse tagaj\u00e4rjel:\u00a0Oslo oli teine Nakba,\u00a0meie vabastusliikumise juhtkond ise n\u00f5ustus hakkama meie vangivahtideks, okupatsiooni esimeseks kaitseliiniks. Nad on meile, pagulastele, k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud, on meie rahvale Palestiinas k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud, nad lihtsalt t\u00e4idavad oma taskuid ja ootavad Iisraeli v\u00e4himat pakkumist, et m\u00fc\u00fca maha k\u00f5ik see \u00fclej\u00e4\u00e4nu, mida nad veel m\u00fc\u00fcnud ei ole.<\/p>\n Mu vestluskaaslane kallas meile m\u00f5lemale tubli sortsu viskit, kiskus uue paki sigarette kile seest v\u00e4lja ja pakkus mulle suitsu, s\u00fc\u00fcdates selle enne, kui enda oma p\u00f5lema pani.\u00a0N\u00f5ukogude Liit oli kokku varisenud ja maailm oli Ameerika p\u00e4ralt; ameeriklased olid Saddamile otsa peale teinud ja ennast Lahe \u00fcmber laagrisse l\u00f6\u00f6nud, meid, palestiinlasi, tapeti Liibanonis iga p\u00e4ev, Intifada riigis sees oli iseenda vastu p\u00f6\u00f6rdunud ja kippus l\u00e4mbuma. Oslo andis meile v\u00e4hemalt v\u00f5imaluse. See on ainus v\u00f5it, mille PVO tegelikult kunagi saavutas.<\/em><\/p>\n See \u201ev\u00f5it\u201c rajanes pragmaatilisele ideele, et t\u00e4ielik vabastamine oleks realistlikum, kui see asendada j\u00e4rkj\u00e4rgulise l\u00e4henemisega, etapiviisilise lahendusega. Arafat pidi v\u00f5tma mis tahes k\u00e4ttesaadava raasukese Palestiinat ning, kasutades oma v\u00f5rratut taktikalist osavust, mis oli teda nii h\u00e4sti teeninud nii Jordaanias kui ka Liibanonis, kujundama palestiinlastest Palestiinas j\u00f5u, mis muudaks vabastamise ja naasmise v\u00e4ltimatuks. Nagu k\u00f5ik araablaste juhid, oli ka Arafat monarh \u2013 olgugi kuningas ilma kroonita, kuningriigist r\u00e4\u00e4kimata. Nagu k\u00f5ik monarhid, ei suutnud temagi n\u00e4ha vahet iseenda, Fatah\u2019, PVO, Palestiina, palestiinlaste ja Palestiina vabastamise vahel. Niisiis j\u00e4reldus, et see, mis on hea Arafatile, on hea ka vabastamisele. Noil paljudel puhkudel, mil juhtkonna nurjumised olid viinud katastroofini \u2013 Jarashi metsades 1971. aastal, al-Damouris 1976, L\u00f5una-Liibanonis 1982, Laagrite S\u00f5jas l\u00e4bi 1980ndate keskpaiga, Kuveidis 1991 (kui nimetada vaid m\u00f5nda) \u2013, oli parem teha n\u00e4gu, et midagi ei olnud juhtunudki, kui riskida vabastusliikumise endaga. \u201eLa R\u00e9volution, c\u2019est moi.\u201c<\/p>\n J\u00e4rgnenud aastatel kohtusin ma veel paljude inimestega, kes olid osalenud Palestiina revolutsioonis. \u00dcks neist oli hiiglasekasvu Abu al-Zeek, kes oma ratastooli t\u00f5ttu oli surutud minupikkuseks, k\u00e4ed suured kui t\u00fc\u00fcrirattad, h\u00e4\u00e4l s\u00fcgav kui vanglaseinu purustav d\u00fcnamiit. Ta ei tahtnud, et ma meie vestluse salvestaksin, ta oli ikka veel Iisraeli poolt tagaotsitav ja eksisteeris v\u00e4ike v\u00f5imalus, et nad ehk ei tea, kus ta asub. Lapsena oli ta olnud Ghassan Kanafani\u00a0\u00f5pilane S\u00fc\u00fcrias UNRWA koolis. Ta meenutas p\u00e4eva, mil kurikuulus mufti Amin al-Husseini tuli seda kooli k\u00fclastama. Kanafani oli neile r\u00e4\u00e4kinud, et al-Husseini kuulub selle roiskunud eliidi hulka, kes lasi Palestiina \u00e4ra v\u00f5tta. Seepeale r\u00fcndasid tulevane revolutsion\u00e4\u00e4r ja ta klassikaaslased muftit, jagades talle jalahoope s\u00e4\u00e4rte pihta ning karjudes, et ta on ennast maha m\u00fc\u00fcnud. P\u00e4rast said nad k\u00f5ik direktorilt oma keret\u00e4ie k\u00e4tte, aga Abu al-Zeeki s\u00f5nul oli asi seda kuhjaga v\u00e4\u00e4rt. Hiljem astus ta Rahvavabastusrindesse ja sai \u00fcheks selle juhiks. Kui S\u00fc\u00fcria re\u017eiim George Habashi\u00a0t\u00fcrmi pistis, juhtis just Abu al-Zeek p\u00f5genemisel kasutatud autot, millega\u00a0hakim\u00a0<\/em>vabadusse toimetati, kui kamraadid olid ta vanglast v\u00e4lja murdnud. N\u00fc\u00fcd oli ta samah\u00e4sti kui unustatud, peaaegu pennitu, s\u00f5ltudes toidu ja ihuvajaduste rahuldamise osas oma mittepalestiinlastest araabia naabritest.<\/p>\n Teine oli Um Mas\u2019ud. Olin tulnud teda intervjueerima, valmistudes Palestiina Vangide P\u00e4evaks; ma polnud temast kunagi kuulnud, kuid sain teada, et iisraellased olid teda pea 15 aastat poliitvangina kinni hoidnud. Arreteeritud rasedana, s\u00fcnnitas ta vanglas ja sai oma t\u00fctrega koos olla k\u00f5igest kaks aastat, enne kui vanglav\u00f5imud nad sunniviisiliselt lahutasid. Tuntud maalikunstnik Isma\u2019il Shammout oli ta n\u00f5bu ja tema kuulus maal naisest vangikongis, beebi s\u00fcles, kujutab Um Mas\u2019udi ja tema sunniviisil \u00e4rav\u00f5etud ja v\u00f5\u00f5rutatud t\u00fctart. Pildilt ei ole n\u00e4ha seda, kuidas t\u00fctar kasvatati oma \u201eterroristist\u201c ema vihkama \u2013 ema, kes oli vabastatud 1983. aasta suure vangidevahetuse k\u00e4igus ja kelle ustavus Fatah\u2019le p\u00fcsis vankumatuna. Kui mina temaga kohtusin, elatas Um Mas\u2019ud end, tema enda s\u00f5nul, \u201elabneh<\/em>\u2019 tegemise ja suursaadikutele m\u00fc\u00fcmisega\u201c. Kaheksa aastat hiljem ootasin ma \u00fches Brooklyni araablastele kuuluvas juuksuri\u00e4ris juuksel\u00f5ikust. Tavaliselt viitsin ma ooteaega juuksuriga juttu ajades, aga seekord otsustasin v\u00f5tta k\u00e4tte \u00fche neist araabia-ameerika kogukonna ajalehtedest, mis on t\u00e4is reklaame ja viletsat poliitilist anal\u00fc\u00fcsi. L\u00f5in selle suvaliselt lehek\u00fcljelt lahti. Seal oli j\u00e4releh\u00fc\u00fce Um Mas\u2018udile.<\/p>\n Meie revolutsion\u00e4\u00e4rid ja vanemad, meie eeskujud \u2013 need, kes ei m\u00fc\u00fcnud end maha ega v\u00f5tnud oma hiilgava mineviku dividende sularahas v\u00e4lja \u2013 on kas surnud v\u00f5i vaikselt kuhtumas, k\u00f5igist h\u00fcljatud ja unustatud. Enamikust neist pole me kuulnudki, neid ei meenuta \u00fckski m\u00e4lestustahvel. Nende ainsaks j\u00e4ljeks on Iisraeli tagaotsitavate terroristide nimekirjad ja selle ohustatud liigi \u2013 nende kaasv\u00f5itlejate \u2013 \u00e4hmastuvad m\u00e4lestused.<\/p>\n LIIBANON 2011.\u00a0<\/em>Kui ma kohale j\u00f5udsin, olid sajad bussid ja autod juba parkinud igale vabale maalapikesele tee \u00e4\u00e4res, nii et meil tuli natuke maad k\u00f5ndida, et k\u00f5nede pidamiseks \u00fcles seatud lavadeni j\u00f5uda. Mehed naistest lahus, silmad suunatud kiilaspeadele ja hallinevatele habemetele, mis nii kangesti meenutavad Nahi al-Ali\u00a0karikatuure araabia eliitidest, kellest iga\u00fcks p\u00fc\u00fcdis l\u00fc\u00fca eelmist k\u00f5nelejat \u00fcle oma jutuga sellest, kuidas me kaotatud kodumaa tagasiv\u00f5itmiseks v\u00f5itleme viimse palestiinlaseni \u2013 s\u00f5nad sulandumas kokku \u00fcheksainsaks haledaks \u00f5\u00f5nsate k\u00e4ibet\u00f5dede mulliks. Poodiumil istuvad mehed naeratasid ja \u00f5nnitlesid \u00fcksteist sel puhul, et on sel p\u00fchal s\u00fcndmusel siia poodiumile istuma p\u00e4\u00e4senud.<\/p>\n T\u00e4iesti ilma, et keegi seda oleks plaaninud, hakkasime meie aga kohale j\u00f5udes k\u00f5ik nagu raskusj\u00f5u sunnil liikuma poodiumist m\u00f6\u00f6da, et minna ja n\u00e4ha\u00a0seda<\/em>. Me jalge eest avanes vaade kohale, mis pidi olema kodu. Kas t\u00f5esti usuti, et me tuleme siiamaale v\u00e4lja \u2013 ja p\u00f6\u00f6rame siis otsa ringi ning lahkume? Vaieldamatult on palestiinlased suutnud luua endas kodutunde k\u00f5ikjal, kuhu nad omadega on v\u00e4lja j\u00f5udnud. Aga seistes k\u00fcnkal, kust avaneb vaade Palestiinasse endasse tema f\u00fc\u00fcsilises reaalsuses, k\u00f5igest \u00fche k\u00fcnkan\u00f5lva ja okastraattara kaugusel, ei suutnud keegi meist l\u00fclituda \u00fcmber kuulama mingit k\u00f5net pagulaste tagasip\u00f6\u00f6rdumisest. Alguses aeglaselt, siis \u00fcha v\u00e4hem ja v\u00e4hem aeglaselt hakkasid inimesed mitmes punktis k\u00fcnkan\u00f5lval lubama raskusj\u00f5ul ja oma jalgadel teha tagasip\u00f6\u00f6rdumise heaks rohkem, kui iial suudaks teha mingi k\u00f5ne. Iga m\u00f5ne sammu j\u00e4rel vaatasin ma alla orgu ja n\u00e4gin inimeste gruppe tarale ligemale j\u00f5udvat. Selle aja peale, kui mina sinna sain, oli meid seal m\u00f5nisada ja teisel pool, luite taga oli n\u00e4ha Iisraeli s\u00f5durite kiivreid. \u00dcks laps oli v\u00f5tnud endale \u00fclesandeks seista maamiini k\u00f5rval ja kanda hoolt, et keegi sellele peale ei astuks; \u00fcks grupp purustas suuri kive parajasse viskesuurusse, teine grupp andis neid kive edasi tarale l\u00e4hemal seisvatele viskajatele. M\u00f5ni p\u00fc\u00fcdis tarast \u00fcle ronida. Ei l\u00e4inud kuigi kaua, enne kui s\u00f5durid hakkasid rahva sekka tuld andma. Nondel, kes paiknesid luite taga, olid v\u00e4ga valjud automaadid, nii et laske kuuldes t\u00f5mbasime k\u00f5ik pea pisut \u00f5lgade vahele. Snaiprid olid paigutatud eemale paremale. Nende kuulide puhul oli k\u00f5igepealt kuulda vilinat ja alles siis lasku ennast. Kui esimene taraleronija kuulihaavaga alla kukkus, k\u00e4is rahvahulgast l\u00e4bi \u00fcks ja sama m\u00f5te: \u201eMa murran t\u00e4na sellest tarast siin l\u00e4bi v\u00f5i suren.\u201c<\/p>\n Iga kord, kui keegi rahva seast kuuliga pihta sai, l\u00e4ks s\u00f5durite poole lendav kivirahe tihedamaks. Iga natukese aja tagant tabas m\u00f5ni meie kividest s\u00f5durit, kuuldus k\u00f5va juubeldamist ja kivirahe l\u00e4ks tihedamaks, aga tihenes ka tulistamine. Polnud ei meedikuid ega kiirabi. Kui m\u00f5ni Iisraeli kuul \u00fcle piiri m\u00f5ne meie oma kehasse tungis, pidime me, teised, haavatu ise \u00fcles k\u00fcnkatippu kandma. Kui tuli minu kord kedagi \u00fcles tassida, taipasin ma, et mingid s\u00f5jav\u00e4evormis v\u00f5itlejad, arvatavasti Hezbollah\u2019st, on aheliku moodustanud, et rohkem inimesi ei saaks meiega all tara juures \u00fchineda. Nende vahelt l\u00e4bi tr\u00fcgides j\u00f5udsime viimaks k\u00fcnka tippu. Seal pidasid\u00a0abu<\/em>\u2019d endiselt oma k\u00f5nesid, ehkki nende ulja s\u00f5nadetegemise hulka kuulusid n\u00fc\u00fcd ka \u00fcleskutsed, et rahvas k\u00fcnkast alla ei l\u00e4heks. Lavalistujad \u00f5nnitlesid endiselt \u00fcksteist l\u00f5busasti selles alternatiivuniversumis, milles nad elavad. Seistes n\u00e4oga veel paigale j\u00e4\u00e4nud rahva poole, \u00fclem\u00f5\u00f5dulised tagupooled n\u00e4itamas teed Palestiinasse.<\/p>\n<\/p><\/div>\n![\"\"](\"https:\/\/www.eurozine.com\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/1280px-Bethlehem_wall_graffiti__Chilenos_de_origen_palestino_.jpeg\")
<\/p>\n