K\u00f5ikjal maailmas seatakse praegu ajaloolisi monumente kahtluse alla. \u201eSuurmeeste\u201c kujud on kistud v\u00e4lja n\u00e4htamatusest, mida Austria kirjanik Robert Musil pidas nende k\u00f5ige silmapaistvamaks tunnuseks. Kivis ja pronksis p\u00f5listatud omaaegseid austatud kangelasi ja heategijaid piieldakse n\u00fc\u00fcd umbusklikult nende seoste p\u00e4rast kolonialismi, orjanduse ja antisemitismiga. Lugematuid n\u00e4iteid sellest pakub inglise keelt k\u00f5nelev maailm, aga isegi l\u00e4\u00e4nepoolsed Mandri-Euroopa maad nagu Madalmaad ja Saksamaa on hakanud v\u00f5itlema monumentidega, mis meenutavad neile nende koloniaalset t\u00fcranniat.<\/span><\/p>\n Austrias ei ole \u00fckski monument kirgi nii l\u00f5kkele puhunud kui Viini antisemiitliku linnapea Karl Luegeri m\u00e4lestusm\u00e4rk, mis paikneb temanimelisel v\u00e4ljakul linnas, mida ta kunagi valitses. Ehkki \u00fcleskutsed kuju eemaldada ja v\u00e4ljak \u00fcmber nimetada on siiani j\u00e4\u00e4nud viljatuks, on vaidluste k\u00e4igus s\u00fcndinud terve k\u00fcllusesarvet\u00e4is kunstilisi ideid selle kohta, kuidas probleemse poliitiku monumenti v\u00f5\u00f5randada ja kontekstualiseerida. Praegu on v\u00e4ljakul eksponeeritud ajutine <\/span>installatsioon<\/span><\/a> ja v\u00e4lja on kuulutatud <\/span>konkurss<\/span><\/a> kunstiteoste leidmiseks, mis monumendi p\u00fcsivalt teise t\u00e4hendusraami asetaksid.<\/span><\/p>\n S\u00e4\u00e4rastest aruteludest hoolimata on L\u00e4\u00e4ne-Euroopa ja P\u00f5hja-Ameerika monumendimaastik v\u00f5rdlemisi sirgjooneline. Vaidlused koonduvad t\u00fc\u00fcpjuhul \u00fcksikute kujude \u00fcmber, mis asuvad silmapaistvana t\u00e4htsates avalikes ruumides. Enamik t\u00e4nap\u00e4eva k\u00fclastajaid tunneb nendega parimal juhul vaid n\u00f5rka sidet, ja kujutatud tegelaste saavutused n\u00e4ivad tagasivaates tihti tagasihoidlikena, eriti kui arvestada, et nad olid vaieldamatult kaasosalised kuritegudes.<\/span><\/p>\n Occupied Kherson: memorial from 2013 to Soviet soldiers who died in Afghanistan. The polymer sculpture has been repainted in different colours. Photo: Mykola Homanyuk, summer 2022<\/span><\/p>\n<\/div>\n Siis on veel m\u00e4lestusm\u00e4rgid m\u00f6\u00f6daniku s\u00f5dades langenud s\u00f5dureile, mis \u2013 m\u00f5ne esilek\u00fc\u00fcndiva erandiga \u2013 paiknevad s\u00f5jav\u00e4ekalmistutel ja meelitavad harva ligi juhuslikke k\u00fclastajaid. V\u00f5i siis on neile antud m\u00e4lestatavate isikute nimeloendi kuju: paljudel maadel ei t\u00e4henda enamikus k\u00fclades m\u00e4lestusm\u00e4rgile v\u00f5i kirikuseinale kantud nimed v\u00e4ljaspool erilisi m\u00e4lestuss\u00fcndmusi isegi kohalikele elanikele palju enamat kui lihtsalt j\u00e4lgi minevikust. Nende inimeste jaoks, kes kohapeal ei ela, ei ole neil tavaliselt mingit erilist t\u00e4htsust \u2013 ega \u00e4rata need t\u00e4pselt samal p\u00f5hjusel ka erilist pahameelt.<\/span><\/p>\n K\u00f5ikjal endises N\u00f5ukogude Liidus on lood hoopis teisiti. Palju aastak\u00fcmneid n\u00e4gi N\u00f5ukogude juhtkond m\u00e4lestusm\u00e4rkide p\u00fcstitamises \u00fcht viisi elanikkonna kasvatamiseks. Postsovetlikes maades v\u00f5ib peaaegu igal sammul kohata mitte ainult suurejoonelisi memoriaale, vaid ka riigi- ja parteijuhtide, kirjanike ja kunstnike seeriaviisiliselt toodetud kujusid ja b\u00fcste. Need monumendimaastikud on aga enamat kui lihtsalt propagandav\u00f5tted. Mitmel pool endises NSV Liidus on igal linnal ja k\u00fclal oma m\u00e4lestusm\u00e4rk m\u00f5nele Teises maailmas\u00f5jas hukkunud miljoneist s\u00f5dureist ja m\u00f5nikord ka tsiviilohvritele. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk neist rajati k\u00f5rgemalt tulnud k\u00e4su peale, kuid paljude p\u00fcstitamise algatasid elluj\u00e4\u00e4nud veteranid v\u00f5i langenute perekonnaliikmed. 20. sajandi teisel poolel kujunesid k\u00f5ik need m\u00e4lestusm\u00e4rgid j\u00e4rk-j\u00e4rgult kogukonnaelu keskseteks paikadeks. Tihti neid laiendati, et h\u00f5lmata lisanduvaid monumente hilisematele s\u00f5dadele ja katastroofidele \u2013 Afganistani s\u00f5da, T\u0161ornob\u00f5l, T\u0161et\u0161eenia s\u00f5jad \u2013 ja need v\u00f5imaldasid inimestel romantiseeritud, ent intensiivsel viisil samastuda oma kodulinna ja perekonna ajaloost p\u00e4rit lugudega kannatustest ja vastupidamisest.<\/span><\/p>\n Ukraina monumendimaastik on eriti rikkalik ja keerukas. Teise maailmas\u00f5ja ajal t\u00e4ielikult okupeeritud ning m\u00f5ningate s\u00f5ja k\u00f5ige j\u00f5ledamate h\u00e4vitusoperatsioonide ohvriks langenud Ukrainast sai s\u00f5ja j\u00e4rel see N\u00f5ukogude vabariik, kuhu rajati k\u00f5ige rohkem m\u00e4lestusm\u00e4rke surnutele \u2013 protsess, mis ei lakanud hetkekski, vaid j\u00e4tkus ka p\u00e4rast N\u00f5ukogude impeeriumi lagunemist. Lisaks m\u00e4lestusm\u00e4rkidele mineviku s\u00f5dades langenutele on lugematuid monumente rajatud neile, kes langesid 2014. aastal alanud terrorivastases operatsioonis \u2013 nagu ukrainlased nimetavad s\u00f5jalist vastupanu Venemaa invasioonile.<\/span><\/p>\n Sellest ajast edasi, eriti p\u00e4rast s\u00f5ja eskaleerumist 2022. aasta veebruaris, on s\u00f5jam\u00e4lestusm\u00e4rke Ukrainas ikka ja j\u00e4lle tuliselt vaidlustatud. Need on j\u00e4\u00e4nud risttule alla, kuna m\u00e4lestusm\u00e4rgid rajati tihti strateegiliselt t\u00e4htsatesse kohtadesse, kus oli toimunud r\u00e4nki lahinguid Saksa invasiooni ajal ning mis on praegu j\u00e4lle strateegiliselt olulised. Mis aga veelgi t\u00e4htsam \u2013 m\u00f5lemad pooled n\u00e4evad parajasti toimuvas konfliktis Teise maailmas\u00f5ja taasesitust: Venemaa jaoks on see korduss\u00f5da v\u00e4idetavate natside vastu<\/span>, samas kui Ukrainale on see isamaas\u00f5da v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu agressiooni, okupatsiooni ning massim\u00f5rvade vastu \u2013 mis annab monumentidele m\u00e4\u00e4ratu suure s\u00fcmboolse t\u00e4henduse.<\/span><\/p>\n Otsekohe p\u00e4rast t\u00e4iem\u00f5\u00f5dulise invasiooni algust v\u00f5tsin \u00fchendust oma ukraina kolleegi M\u00f5kola Homanjukiga Hersoni Riiklikust \u00dclikoolist. Kui organiseerisime okupeeritud linnas asuva \u00fclikooli tudengitele ja t\u00f6\u00f6tajatele Zoomi loengutega akadeemilist \u00f5husilda, <\/span> hakkasime vahetama t\u00e4helepanekuid selle \u00fcle, mis juhtub \u00e4sja Venemaa okupatsiooni alla langenud Ukraina piirkondades <\/span> s\u00f5jam\u00e4lestusm\u00e4rkidega. Meid jahmatas, kui t\u00e4htsad olid okupantide jaoks m\u00e4lestusm\u00e4rgid, eriti s\u00f5jam\u00e4lestusm\u00e4rgid. \u00dchelt poolt kasutasid nad neid taustana v\u00f5idupiltide tegemiseks. Teiselt poolt lavastasid nad oma propagandavideotes monumentide hooldamist, t\u00f5estamaks, et aastatepikku v\u00e4idetavalt hooletusse j\u00e4etud m\u00e4lestust hiilgavast minevikust osatakse n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle austada.<\/span><\/p>\n Me otsustasime kammida s\u00fcstemaatiliselt l\u00e4bi <\/span>online<\/span><\/i>-propagandakanalid ja muu meedia, et leida allikaid monumentide niisuguse ja muu kohtlemise kohta igas Ukraina v\u00e4rskelt okupeeritud piirkonnas. Me ei piirdunud <\/span>online<\/span><\/i>-allikatega: M\u00f5kola j\u00e4i oma kodulinna ja dokumenteeris kangelaslikult nii vanade kui ka uute monumentide k\u00e4ek\u00e4iku isegi ajal, kui m\u00f5ned Hersoni elanikud olid juba kinni v\u00f5etud v\u00f5i \u201ekadunud\u201c lihtsalt sellep\u00e4rast, et pistelise kontrolli k\u00e4igus oli nende nutitelefonidest leitud kahtlasi andmeid.<\/span><\/p>\n Sel teel kogusime rikkalikult allikaid, mis heidavad valgust mitmesugustele viisidele, kuidas s\u00f5da ja okupatsioon v\u00f5ivad monumente m\u00f5jutada. Raamatus, mida me parajasti kirjutame, anal\u00fc\u00fcsime lugematuid juhtumeid, mis osutavad \u00fclimalt mitmekesiste monumentide ja memoriaalide kahanematule t\u00e4htsusele nii okupantide kui ka vastupanuv\u00f5itlejate jaoks.<\/span><\/p>\n Kui m\u00f5ned monumendid \u2013 sealhulgas holokaustimemoriaalid Kiievis ja Harkivis \u2013 langesid juhusliku kahjustuse ohvriks, siis teised h\u00e4vitas Vene agressor meelega. Erilise hoolega otsisid nad v\u00e4lja m\u00e4lestusm\u00e4rke ja -tahvleid, millega austati oma maa kaitsel p\u00e4rast 2014. aastat langenud ukrainlasi, aga ka noid, millel oli kujutatud kolmhargi-taolisi rahvuslikke s\u00fcmboleid kui meenutust minevikus Venemaa vastu peetud s\u00f5dadest. Avalike asutuste, sealhulgas koolide direktorid on tihti lasknud ettevaatuse m\u00f5ttes katta m\u00e4lestustahvlid musta fooliumiga, et need kuni vabastamiseni avalikkuse silma alt eemal oleksid.<\/span><\/p>\n Kui need memoriaalid, mis m\u00e4lestavad ukrainlaste vastupanu Venemaale, on okupante selgesti raevu ajanud, siis teised on t\u00e4ielikust h\u00e4vitamisest p\u00e4\u00e4senud. N\u00e4iteks m\u00e4lestusm\u00e4rgid ametikohustuste t\u00e4itmisel surma saanud Ukraina politseinikele j\u00e4eti suures osas puutumata, ehkki m\u00f5ned m\u00e4lestatavad politseinikud olid hukkunud vabatahtlikena v\u00f5itluses Venemaa vastu. Improviseeritud m\u00e4lestusm<\/span><\/p>\n \u00e4rgid Venemaa t\u00e4iem\u00f5\u00f5dulise sissetungi esimestel p\u00e4evadel hukkunud Ukraina Territoriaalkaitsev\u00e4e \u2013 riigi reservs\u00f5jav\u00e4e \u2013 liikmetele pidasid Hersonis vastu mitu okupatsioonikuud. Kui enamik Ukraina armee s\u00fcmboleid m\u00f5jub okupantidele nagu punane r\u00e4tik h\u00e4rjale, siis m\u00f5ningail juhtudel paistsid nad olevat valmis v\u00f5tma \u201etsiviilsemate\u201c \u00fcksuste liikmeid kui s\u00fc\u00fctuid s\u00f5jaohvreid. Ukraina politsei, mille ridades langenute nimekiri ulatub tagasi N\u00f5ukogude perioodi, v\u00f5ib isegi \u00e4ratada midagi korporatiivse solidaarsustunde taolist Vene rahvuskaardi seas, mille \u00fcksusi rakendatakse rindejoone taha j\u00e4\u00e4nud okupeeritud aladel korrapidamiseks.<\/span><\/p>\n Siiski oleks ekslik kujutleda, nagu oleksid okupandid j\u00e4rginud mingit ikonoklasmi- v\u00f5i monumentide (re)konstrueerimise sidusat programmi. Otse vastupidi, nad on monumentidele l\u00e4henenud olenevalt olukorrast ning eri paikades erinevalt. Teatavaid peateedest kaugel asuvaid ja seet\u00f5ttu strateegiliselt t\u00e4htsusetuid k\u00fclasid on sissetungijad suuresti ignoreerinud. M\u00f5ningates k\u00fclades on Ukraina s\u00fcmbolid endiselt avalikus ruumis n\u00e4htaval, ehkki rangelt v\u00f5ttes asuvad need k\u00fclad Venema okupeeritud territooriumil. Samas, ehkki Teise maailmas\u00f5ja memoriaale koheldakse tavaliselt aupaklikult ja s\u00e4\u00e4stetakse h\u00e4vitamisest, on Vene s\u00f5jav\u00e4elased m\u00f5nel puhul n\u00e4htavasti meelega kahjustanud s\u00e4\u00e4raste memoriaalide m\u00f5ningaid osi lihtsalt sellep\u00e4rast, et neil on ukrainakeelsed kirjad.<\/span><\/p>\n \u00dcldiselt siiski on okupandid kaldunud kasutama \u201eSuurt Isamaas\u00f5da\u201c m\u00e4lestavaid monumente oma sissetungi \u00f5igustamiseks. Vene propagandatekstides ja -videotes korratakse pidevalt v\u00e4idet, et need monumendid olla Euromaidanile j\u00e4rgnenud kaheksa v\u00f5i isegi k\u00f5igi Ukraina iseseisvumisest m\u00f6\u00f6dunud kolme-k\u00fcmne aasta jooksul olnud lagunema j\u00e4etud. N\u00fc\u00fcd olevat Venemaa \u201enaasnud\u201c, kuulutavad nad, et ajalooline \u00f5iglus taas jalule seada ja nagu kord ja kohus austada kangelaslike esivanemate m\u00e4lestust, kes alistasid Saksamaa. Ometi ei ole n\u00f5ukogudeaegseid s\u00f5jam\u00e4lestusm\u00e4rke Ukrainas sugugi kehvemini hooldatud kui Venemaal, kusjuures isegi uusi on lisatud, n\u00e4iteks paikadesse, kuhu on \u00fcmber maetud Teise maailmas\u00f5ja s\u00f5durite hiljuti leitud s\u00e4ilmeid.<\/span><\/p>\n Seet\u00f5ttu otsib Vene propaganda abi tavatutest vahenditest, et m\u00fc\u00fct s\u00f5jalisest erioperatsioonist monumendip\u00e4\u00e4stmise eesm\u00e4rgil usutavam paistaks. N\u00e4iteks on selleks volitatud organid s\u00fc\u00fcdanud paljudes s\u00f5jamemoriaalides igavese tule \u2013 sealhulgas isegi niisugustes, kus tuli algse kavandi osa ei olnudki. V\u00e4rviga sekkumine on samuti saanud osaks s\u00f5jam\u00e4lestusm\u00e4rkide tagasiv\u00f5tmisest. Maakohtade lihtsate betoonist v\u00f5i kipsist kujude puhul on monokroomse (tihti h\u00f5bedast tooni) v\u00e4rviga katmine olnud ammust ajast viis kaitsta monumente ilmastiku eest, mida tavaliselt tehakse ettevalmistusena v\u00f5idup\u00fchaks v\u00f5i m\u00f5neks muuks m\u00e4lestustseremooniaks. Et Ukrainas kipuvad s\u00f5jam\u00e4lestusm\u00e4rgid olema heas seisukorras, valivad okupandid tihti ise\u00e4ranis karjuvaid ja kirevaid v\u00e4rvilahendusi, et keegi ei saaks kahelda, kui kangesti nad on p\u00fchendunud memoriaalide renoveerimisele. Individuaalsete elementide esilet\u00f5stmiseks kasutatakse eri v\u00e4rve: musta s\u00f5durisaabaste, kuldset ordenite, punast viisnurkade jaoks. Sellest kriiskavast dekoreerimiskirest ei p\u00e4\u00e4se isegi pronkskujud.<\/span><\/p>\n Selline v\u00e4rvikasutus ei ole sugugi venelaste uuendus. L\u00f5una-Ukraina maakohtades on kohalikud elanikud \u201eoma\u201c s\u00f5jam\u00e4lestusm\u00e4rke aastaid kaunistanud viisil, mis tuletab meelde Kreeka ja Rooma skulptuuride pol\u00fckroomsust. <\/span> N\u00f5ukogude ajal allus inimeste interaktsioon oma monumentidega karmimatele reeglitele, ent autoritaarse s\u00fcsteemi langemine p\u00e4\u00e4stis valla kohaliku loomepalangu. Seda tava \u00fcle l\u00fc\u00fces ja esitades seda aupakliku m\u00e4lestamise juurde naasmisena p\u00e4rast aastaid kestnud hooletussej\u00e4tmist, j\u00e4rgivad Vene okupandid ajaproovi l\u00e4bi teinud n\u00f5ukogude traditsiooni. Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pust alates on v\u00f5imud alati hoidnud silmad lahti, leidmaks kohapeal v\u00e4ljakujunenud m\u00e4lestamisvorme. Need vormid, mis elanikkonnale meeldisid, v\u00f5eti korrap\u00e4raselt \u00fcle ja neid levitati laiemalt riigiaparaadi abiga, surudes samal ajal hoolega maha igasugust \u00f5\u00f5nestuslikku potentsiaali, mida need tavad v\u00f5isid kanda.<\/span><\/p>\n Okupandid on kasutanud monumente selleks, et rakendada deukrainiseerimise ja venestamise poliitikat. Nad on mitmel moel sundinud kohalikke osalema Ukraina monumentide h\u00e4vitamises ja n\u00f5ukogude memoriaalide eest hoolitsemises. S\u00f5javangide osalemist niisugustes aktsioonides esitab Vene propaganda karistuse v\u00f5i \u00fcmberkasvatamise \u00fche vormina.<\/span><\/p>\n Keset j\u00e4tkuvat s\u00f5da on Vene okupatsioonivalitsused v\u00f5tnud aega suure hulga uute monumentide kavandamiseks, ehitamiseks ja p\u00fcstitamiseks, millest m\u00f5ned peavad asendama h\u00e4vitatud monumente Ukraina s\u00f5duritele. Need v\u00e4rsked Vene v\u00f5imu s\u00fcmbolid v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad, v\u00e4ikestest b\u00fcstidest kuni luksuslike pronkskujudeni. Peaaegu t\u00e4ielikult maatasa tehtud Mariupoli linna on p\u00fcstitatud plastikkuju vanaldasest naisest, kes oli Harkivi l\u00e4hedal tervitanud Vene s\u00f5dureid N\u00f5ukogude lipuga, aga ka keskaegse v\u00fcrsti Aleksander Nevski toretsev ratsamonument. Mitmel puhul on uuesti p\u00fcstitatud Lenini kujusid, mis varem Ukraina \u201eLenini-langetuse\u201c k\u00e4igus avalikust ruumist \u00e4ra koristati \u2013 \u00fcks m\u00e4lupoliitika iroonilisemaid hetki, sest oma invasiooni-eelses k\u00f5nes oli Vladimir Putin pannud just Leninile s\u00fc\u00fcks Venemaast s\u00f5ltumatu Ukraina riigi olemasolu.<\/span><\/p>\n L\u00f5puks on Venemaa omandin\u00f5ue Ukraina okupeeritud osades asuvatele monumentidele toonud kaasa ka otseseid vargusi, kui venelased m\u00f5nelt territooriumilt pidid taganema. K\u00f5igest neli n\u00e4dalat p\u00e4rast seda, kui Herson oli 2022. aasta l\u00f5pus Venemaa osaks kuulutatud, v\u00f5tsid taganevad okupandid endaga kaasa 18. sajandi Vene v\u00e4ejuhtide Aleksandr Suvorovi ja Fjodor U\u0161akovi monumendid ning kaevasid hauast v\u00e4lja v\u00fcrst Grigori Potjomkini s\u00e4ilmed. Nende k\u00f5vera kiskjaloogika j\u00e4rgi olid nood objektid n\u00fc\u00fcd osa Venemaa kultuurip\u00e4randist, mida tuli Ukraina eest kaitsta.<\/span><\/p>\n See j\u00f5hker monumendipoliitika, nagu m\u00f5istagi kogu invasioon ise, on omakorda vallandanud Ukraina okupeerimata osades uue ikonoklasmilaine. N\u00f5ukogudeaegsete riigi- ja parteijuhtide monumendid olid avalikust ruumist eemaldatud juba p\u00e4rast 2014. aasta V\u00e4\u00e4rikuse revolutsiooni. P\u00e4rast 2022. aasta 24. veebruari on eemaldamiseks valitud veel teisigi nii Tsaari-Venemaa kui ka N\u00f5ukogude perioodist p\u00e4rit monumente, mis olid omal ajal p\u00fcstitatud Venemaa v\u00f5imu ja tema kultuuri kinnistamiseks: monumente Ukraina \u201etaas\u00fchendamisele\u201c Venemaaga 17. sajandil, m\u00e4lestusm\u00e4rke Aleksandr Pu\u0161kinile, Maksim Gorkile ja teistele kirjanikele, kelle laialdast kohalolekut t\u00f5lgendatakse n\u00fc\u00fcd Venemaa kuulutatud kultuurilise \u00fcleoleku s\u00fcmbolitena. Ka s\u00f5jam\u00e4lestusm\u00e4rgid pole enam pildir\u00fc\u00fcste eest kaitstud: harilikult on sihtm\u00e4rkideks need monumendid, mis ei \u00fclista mitte tavalisi Punaarmee s\u00f5dureid, vaid N\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4ev\u00f5imu, ent mitmel pool on eemaldatud ka \u201evabastajatele-s\u00f5duritele\u201c p\u00fchendatud m\u00e4lestusm\u00e4rgid. Enamikul juhtudest on vastavad otsused vastu v\u00f5tnud demokraatlikult valitud linnavolikogud, ent on olnud ka juhtumeid, kus aktivistid on monumendid maha v\u00f5tnud omal algatusel, t\u00e4pselt nagu see toimus \u201eLenini-langetuse\u201c hakul \u2013 sealhulgas eemaldades ka s\u00f5ltumatus Ukrainas p\u00fcstitatud, ent n\u00f5ukogudeaegseid tegelasi m\u00e4lestavaid monumente, nagu Teise maailmas\u00f5ja kuulsa v\u00e4ejuhi Georgi \u017dukovi rinnakuju. 2022. aasta oktoobris sai M\u00f5kolajivi linn tunnistajaks ametikohustuste t\u00e4itmisel langenud militsion\u00e4\u00e4ride m\u00e4lestusm\u00e4rgi r\u00fcndajate ja kaitsjate kokkup\u00f5rkele. Need, kes soovisid seda monumenti eemaldada, n\u00e4gid selles r\u00f5huva ja eba\u00f5iglase N\u00f5ukogude s\u00fcsteemi s\u00fcmbolit. Nood, kes taotlesid selle s\u00e4ilitamist, t\u00f5id esile, et ehkki p\u00fcstitatud N\u00f5ukogude ajal, oli see rajatud rohujuuretasandi rahakogumiskampaania toel. L\u00f5puks purustasid monumendivastased selle \u00f6\u00f6 katte all, j\u00e4\u00e4mata ootama ametlikku otsust.<\/span><\/p>\n Occupied Kherson: the Ukrainian trident and portraits of those who lost their lives in Ukraine\u2019s Anti-Terrorist Operation against the Russian invasion have been removed from a memorial and replaced with portraits of Second World War heroes. On the flagpole next to it, the Soviet Victory Banner has been raised instead of the Ukrainian flag.\u00a0Photo: Mykola Homanyuk, summer 2022<\/p>\n<\/div>\n Kui aktivistid teostavad muutusi ilma eelneva aruteluta, t\u00f5useb k\u00fcsimus, kas nende pildir\u00fc\u00fcstel on ikka rahva toetus \u2013 v\u00f5i kas see \u00fcldse vajab niisugust tuge, et legitiimne olla. 2022. aasta novembris viis M\u00f5kola Homanjuk koos kolleegidega Harkivisse j\u00e4\u00e4nud ja linnast lahkunud elanike seas l\u00e4bi esindusliku k\u00fcsitluse, <\/span>mis puudutas nende suhtumist t\u00e4navate \u00fcmbernimetamisse ja monumentide eemaldamisse. Uurimuse tulemused on huvitavad oma komplekssuses.<\/span><\/p>\n Enamik k\u00fcsitletuid pooldab seda, et protsessi kaasataks v\u00f5imalikult palju elanikke, ent vaid v\u00e4hesed on valmis ise tegema enamat kui <\/span>online<\/span><\/i>-k\u00fcsitlustes h\u00e4\u00e4letama. Tugev toetus on sellele, et eemaldataks kaardilt vene ja valgevene topon\u00fc\u00fcmid, osutused n\u00f5ukogude ideoloogiale ja Vene\/N\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4ejuhtidele. Kummatigi pooldavad enam kui pooled k\u00fcsitletutest Vene\/N\u00f5ukogude kultuuritegelaste v\u00f5i teadlaste j\u00e4rgi nimetatud t\u00e4navate muutmata j\u00e4tmist, eriti kui k\u00fcsiti konkreetsete nimede kohta (nt 79% tahtis j\u00e4tta muutmata kosmonaut Juri Gagarini j\u00e4rgi nimetatud t\u00e4nava nime). Samamoodi kiitis enamik heaks marssal \u017dukovi monumendi eemaldamise, kuid suur hulk eelistas alles j\u00e4tta Pu\u0161kini monumendi.<\/span><\/p>\n Venemaa j\u00f5hker invasioon on otsene r\u00fcnnak mitte ainult ukraina rahva, vaid ka tema kultuuri vastu \u2013 kultuurilise diversiteedi, paljuse ja h\u00fcbriidsuse vastu, mis teeb selle maa nii ainulaadseks. Agressorriik kasutab nii terrorit kui ka inimeste, raamatute ja monumentide h\u00e4vitamist, et asendada argise ja m\u00e4lestamiskultuuri keerukust ja paindlikkust okupeeritud aladel mingisuguse postmodernse versiooniga Vene\/N\u00f5ukogude \u00fchetaolisusest ning \u00e4rgitades Ukrainat seel\u00e4bi rookima omakorda enda maastikult v\u00e4lja neid s\u00fcmboleid, mida v\u00f5idaks tajuda venelike v\u00f5i n\u00f5ukogulikena.<\/span><\/p>\n Kuidas me niisugustes tingimustes saame \u00fcldse monumentide \u00fcle arutleda, eriti nonde \u00fcle, mis \u00fchel v\u00f5i teisel viisil tekitavad seoseid agressorriigiga, isegi kui enamiku neist ehitasid tegelikult ukrainlased?<\/span><\/p>\n Ma tahaksin kinni haarata m\u00f5ttest, mille \u00fchel hiljutisel diskussioonil<\/span>\u00a0<\/span>n\u00f5ukogude monumentidest Ukrainas k\u00e4is v\u00e4lja ukraina kunstnik, fotograaf ja kirjanik Jevhenija Bjelorussets. Sestpeale kui s\u00f5da 2014. aastal algas, on Bjelorussets v\u00e4simatult kaitsnud iga hinna eest oma koju j\u00e4\u00e4da soovivaid Donbassi inimesi selle eest, et neid vahet tegemata ei demoniseeritaks kollaborantidena. Paljud neist inimestest tunnevad juba N\u00f5ukogude ajast saadik sidet oma piirkonna t\u00f6\u00f6stusliku p\u00e4randiga, sealhulgas oma monumentidest kubisevate linnamaastikega. Nende silmis ei ole see p\u00e4rand ja need monumendid mitte pelgad n\u00f5ukogude eba\u00f5igluse s\u00fcmbolid, vaid v\u00e4ljendavad nende enda elut\u00f6\u00f6 saavutusi. Et niisugustes kohtades asuvate monumentide mitmet\u00e4henduslikkust \u00f5iglaselt hinnata \u2013 m\u00f5nedele on need r\u00f5humise m\u00e4rgid, teistele koduse keskkonna elemendid \u2013, on Bjelorussets pakkunud v\u00e4lja termini \u201edetsentreerimine\u201c. See kognitiivps\u00fchholoog Jean Piaget\u2019 arendatud m\u00f5iste t\u00e4histab t\u00fc\u00fcpjuhul hilises lapsep\u00f5lves v\u00e4lja kujunevat v\u00f5imet vaagida mingi objekti mitut eri m\u00f5\u00f5det v\u00f5i olukorra mitut eri tahku \u00fchekorraga.<\/span><\/p>\n Nii lihtsalt kui see ka k\u00f5laks, v\u00f5ib selline perspektiivinihe osutuda monumentide \u00fcle arutlemisel viljakaks \u2013 eriti, aga mitte eksklusiivselt, postsovetlikus regioonis. T\u00e4nap\u00e4eval \u00e4ssitavad niisugused arutlused tavaliselt kaks vastasleeri teineteise vastu \u00fcles (j\u00e4ttes k\u00f5rvale passiivse ehk \u00fcksk\u00f5ikse enamuse). \u00dcks pool n\u00e4eb k\u00f5igest monumendi tumedat k\u00fclge, teine ainult selle \u00fclevat v\u00f5i tuttavlikku tahku. \u00dche poole silmis on igasugune katse hoida alles m\u00f5ni n\u00f5ukogude panteoni heroiline figuur koloniaalse vaimse s\u00e4ttumuse ja venemeelse hoiaku v\u00e4ljendus. Teine pool tajub igasuguseid \u00fcleskutseid m\u00f5ni monument maha t\u00f5mmata v\u00f5i eemaldada esivanemate saavutuste ja oma kodutunde t\u00fchistamisena.<\/span><\/p>\n Ilmset fakti, et \u00fcks ja sama monument v\u00f5ib t\u00e4hendada rohkem kui vaid \u00fcht asja, mainitakse niisugustes diskussioonides \u00fcllatavalt harva. See on eriti ilmne nende monumentide puhul, millega m\u00e4lestatakse Teist maailmas\u00f5da \u2013 olgu nendeks siis s\u00f5durite kujud v\u00f5i pjedestaalile t\u00f5stetud tankid. Monument, mis v\u00f5ib \u00e4ratada \u00fches inimeses t\u00e4nutunnet natsionaalsotsialistliku v\u00f5imu alt vabastamise eest, v\u00f5ib m\u00f5juda \u00e4hvardavalt teisele. Asi ei pruugi isegi olla selles, mida see monument v\u00e4idetavalt m\u00e4lestab. Praeguses Ukrainas pole kuigi t\u00f5en\u00e4oline, et keegi tahaks p\u00fcstitada m\u00e4lestusm\u00e4rgi bol\u0161evik Fjodor Sergejevile (paremini tuntud Artjomi nime all), kes suri aastal 1921 \u2013 Stalini l\u00e4hedasele s\u00f5brale, kes kasutas kodus\u00f5ja ajal j\u00f5hkrat j\u00f5udu talupojam\u00e4ssude ja rahvuslike liikumiste mahasurumiseks. Sellegipoolest on v\u00f5imalik hinnata ukraina loomingulisuse v\u00e4ljendusena m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset hiiglasuurt konstruktivistlikku Artjomi kuju, mille kavandas multitalentne kunstnik Ivan Kavaleridze ja mis p\u00fcstitati Svjatohirskisse 1927. aastal.<\/span><\/p>\n Memorial to Red Army soldiers near Irpin\u2019. The statue has been left untouched, but the plaques with Soviet-era inscriptions have been smashed. Photo: Mykola Homanyuk, February 2023<\/p>\n<\/div>\n Kunstilistest aspektidest on siiski palju suurem kaal monumentide igap\u00e4evasel tuttavlikkusel. Kui m\u00f5ni kuju kaob \u2013 kuju, mida elanikud on kasutanud suve\u00f6iste kohtumiste paigana, oma esimese suudluse taustana, vaid pooleldi m\u00e4rgatud linliku maam\u00e4rgina \u2013, siis oleksid kohalikud elanikud nagu kaotanud osa oma eluloost. See m\u00e4ngib eriti t\u00e4htsat rolli endistes sotsialismimaades, kus parke ja linna- v\u00f5i isegi k\u00fclav\u00e4ljakuid rajati m\u00f5ne keskse monumendi \u00fcmber veelgi sagedamini kui enamikus L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikides. See on \u00fcks p\u00f5hjusi, miks monumentide eemaldamise oponentide hulka kuulub lisaks pension\u00e4ridele, arhitektuuriajaloolastele v\u00f5i m\u00e4luaktivistidele tihti ka noorte subkultuuride esindajaid: rulluisutajaid, t\u00e4navakunstnikke v\u00f5i -muusikuid, kes on hakanud hindama vastavat monumenti ja selle \u00fcmbrust kui omaenda v\u00e4ikest saart avaliku ruumi suures meres. S\u00f5ja ajal, nagu \u00fctleb Jevhenija Bjelorussets, v\u00f5ib h\u00e4sti tuntud objektide mahav\u00f5tmisel olla eriti traumaatiline m\u00f5ju: keset igap\u00e4evast laastamist\u00f6\u00f6d v\u00f5ib veel \u00fche materiaalse objekti tahtlik h\u00e4vitamine m\u00f5juda lausa kallalekippumisena osale inimese enda elust. Just see on p\u00f5hjus, miks \u00fclekaalukas enamik mainitud k\u00fcsitluses osalenuid pooldas seda, et ikonoklasm ja muud selletaolised s\u00fcmbolipoliitikad l\u00fckataks edasi s\u00f5jaj\u00e4rgsesse aega.<\/span><\/p>\n Teised \u2013 kelle tunded pole sugugi v\u00e4hem m\u00f5istetavad \u2013 suunavad oma raevu talutud \u00fclekohtu p\u00e4rast freudistliku afektiivse kohavahetuse moel kujude pihta. V\u00f5i siis v\u00e4idavad nad, et paljalt Vene v\u00f5i N\u00f5ukogude monumentide kohalolek Ukraina avalikus ruumis pakub naabermaale j\u00e4tkuvaid ettek\u00e4\u00e4ndeid agressiooniks, mida vaid kergelt maskeeritakse soovina kaitsta kahe maa \u00fchist p\u00e4randit. Selles on oma t\u00f5etera. Ent Vene re\u017eiim on n\u00e4idanud, et kujude eemaldamine v\u00f5ib vallutamist ja h\u00e4vitamist \u00f5igustada sama h\u00e4sti kui need monumendid, mis veel alles on. Tegelikult teeb just tuhandete n\u00f5ukogudeaegsete monumentide j\u00e4tkuv olemasolu Ukrainas Vene re\u017eiimile seletuste leidmise pea v\u00f5imatuks ning sunnib talle peale propagandistlikud kondiv\u00e4\u00e4namised.<\/span><\/p>\n M\u00f5ningate vanade monumentide eemaldamine ja uute rajamine on s\u00f5ja ja poliitiliste vapustuste ajal arvatavasti paratamatu \u2013 v\u00e4hemalt seni, kuni me usume, et avalikel monumentidel \u00fcldse mingi t\u00e4hendus on. Selles protsessis on viha ja kibedustunne sama \u00f5igustatud kui lein ja igatsus uue alguse j\u00e4rele. Siiski oleks ekslik suunata viha ja k\u00e4ttemaksujanu oma kaaskodanike vastu v\u00f5i, mis veel hullem, h\u00e4bim\u00e4rgistada neid kui reetureid, kuna nad on kiindunud monumentidesse ja sellesse, mida need esindavad. L\u00f5ppude l\u00f5puks ei ole asi mitte monumentides endis, vaid selles, mis laadi kogukond end nende kaudu v\u00e4ljendab.\u00a0<\/span><\/p>\n<\/p><\/div>\n![\"\"](\"https:\/\/www.eurozine.com\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/6_5.jpg\")
<\/p>\nS\u00f5jam\u00e4lestusm\u00e4rgid Venemaa okupeeritud Ukrainas<\/span><\/h2>\n
Ukraina uus ikonoklasm<\/span><\/h2>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.eurozine.com\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/3_9.jpg\")
<\/p>\nDetsentreerivad vaated monumentidele<\/span><\/h2>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.eurozine.com\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/photo_2023-03-28_16-58-11.jpg\")
<\/p>\n